Lospalos: Ministru Justisa (MJ) Sergio Da Costa Hornai hamutuk ho diresaun nasional terras propriedade no Polisia sientifika Investigasaun Kriminal (PCIC, Sigla Português) divulga informasaun kona-ba lei no dekretu lei sira kona-ba bens imovies ba komunidade sira iha suku Souro, relasiona ho numeru kauzu krime ne’ebé kontinua a’as liga ba disputa rai ne’ebé akontese iha Timor-Leste.
Ministru Justisa (MJ) Sergio Da Costa Hornai hatete, objektivu husi sosializasaun ne’e atu divulga lei siea ne’ebé liga ho rai nian ba komunidade sira atu sira bele hatene.
Nia haktuir tan, lori besik Policia Sientifiku Investigasaun Kriminal (PCIC) mai besik komunidade hodi habelar liu-tan informasaun para sira bele hatene sira nia direitu no dever.
“Dezaminasaun husi ministeriu justisa liu-husi politika diresaun nasional terras propriedade no registu notariadu, komisaun trafiku humanu sidadania nian ho objektivu atu lori besik informasaun mai iha komunidade para que preokupasaun ne’ebé durante ne’e sira hasoru relativamente ba asuntu justisa problema kona-bá rai, kona-bá nasionalidade no problema registu notariadu.” Katak Ministru Justisa, Sergio Da Costa Hornai hafoin halo sosializasaun ba Komunidade sira iha suku Souru.
Guvernante ne’e afirma, problema disputa rai komtinua mosu, tamba ne’e ministeriu justisa kontinua divulga lei rai nian ba komunidade sira atu hatene, wainhira mosu disputa rai entre komunidade ho komunidade bele rezolve tuir lei.
“Numeru krime a’as tamba deit hadau malu rai iha familia uma laran, bá heransa lahanesan entaun mosu konflitu so sosializasaun ne’e bele intensifika liu-tan, konsensia liu-tan informasaun ba familia, para que iha krime disputa hamutuk ho xefe suku sira no lider komunitáriu sira buka tenta atu hariku liu-tan ita nia sidadania ba direitu sidadania,” nia esplika.
Iha fatin hanesan Prezidente Autoridade Munisipal(PAM) Lautem Melio De Jesus agradese, bá Ministeiru Justisa ne’ebé mak halo ona divulgasaun lei rai no proriedade ba komunidade sira iha Munisipiu Lautem.
“Atu ba hamosu dalan paz no estabilidade ba prosesu dezenvolvimentu nasional ne’e tenki liu-husi divulgasaun mai too iha kraik para sosiedade bele komprende.” Katak PAM Melio.
Tanba ne’e, autoridade maximu Lautem ne’e husu komunidade sira atu aproveita oportunidade ne’e hodi rona informasaun sira ne’ebé mak divulga husi ministeriu justisa ne’e.
Tanba tuir nia, liu husi divulgasaun ne’e bele loke komunidade sira nia hanoin hodi hamosu pas no harmonia entre membru komunidade sira.
“Benefisia tebes ba komunidade tamba ho meios ida ne’e mak povu bele sente no hatene registrasaun propriedade privadu rai no uma, tamba ne’e hau husu ba komunidade atu aproveita ida ne’e hodi rona informasaun.” Nia hakotu.
Entretantu iha atividade divulgasaun lei ne’e ministru justisa hamutuk ho diresaun nasional terras propriedade no PCIC halo divulgasaun kona-ba
Lei nu. 13/2017, rezime espesial definisaun titularidade bens imoveis.
Lei nu. 8/ 2017, espropriasaun tamba utilidade publiku.
Lei nu. 9/2002, lei nasionalidade.
Dekretu Lei nu. 65/2022, informasaun kadastru perdial.
Dekretu Lei nu. 5/2020, orgamizasaun funsionamentu komisaun terras no propriedade.
Dekretu Lei nu. 15/2014, estatutu PCIC.
Dekretu Lei nu. 21/2023, estatutu defensoria públika.
Jornalista: Veru
Editor: Joenaca Tupa da Conceição.