banner 728x250

Levantamentu Armada, Nu’udar Fitar ne’ebé Halakan Hikas Luta Armada ba Ukun Rasik An.

Imagen Martires sira husi suku Leuro, ne'ebe mak matę iha prossesu Luta ba Ukun Rasih An.(Photo: Veru, Lautem Post)
banner 120x600
banner 468x60

Losplalos: Tinan 42 liu ona, maski ohin ukun rasik an komu metin ona iha liman, maibé ne’e la monu leet de’it no la ses husi memória moruk sira ne’ebé timoroan lubuk hakat liu ona. 

Ho matan been ne’ebé turuk, ho raan ne’ebé naksuli no ho ruin ne’ebé naklekar lemo-lemo ohin liberdade ne’e iha, tan husi sira ne’ebé fó ona sira an hodi sosa kotu liberdade ne’e ho sira isin ne’ebé habokur liberdade ne’e ba jerasaun futuru sira.

banner 325x300

Iha tinan 42 liu ba, molok atu selebra loron FALENTIL nian iha loron 20 fulan Agustu, iha loron 8 fulan Agustu tinan 1983, liu husi levantamentu Armada joven lubuk mak ho aten brani deside sakrifika sira nia an hodi hasai kilat husi inimigu nia liman no deside halai sai ba ai-laran atu reforsa tan FALINTIL sira husi luta Frente Armada nian ba ukun rasik an.

Maski, desizaun ne’e todan no sei lori risku barak hasoru ba feto, Labarik no ferik katuas sira ne’ebé sira husik hela iha fatin ne’ebé sira deside halai sai. Maibé la iha tan dalan seluk ona atu hakiduk, Mate ka moris ukun rasik an, atu povu no jerasaun sira tuir mai labele kontinua sai tan atan iha nia rain rasik.

Situasaun ne’e mós mak akontese ba populasaun sira iha suku Leuro, iha loron levantamentu Armada ne’ebé mak akontese iha tinan 42 liu ba (8 Agustu 1983-2025).

Tanba ne’e, Atu memorializa hikas espíritu husi luta armada FALINTIL sira nian, kada tinan Komunidade husi suku Leuro, Postu administrativu Lospalos, sempre komemora no selebrasaun loron importante ne’e, hodi hanoin hikas no kuda espíritu FALINTIL sira nian ba jerasaun foun sira.

Xefe suku Leuro Carlito Viegas, hateten, loron levantamentu armada nu’udar loron importante ida ne’ebé mak hola parte mós iha istória luta ba Timor-Leste nia independénsia.

Ho nune’e, tuir nia, sai ona hanesan tradisaun ba komunidade sira iha suku Leuru hamutuk ho feto faluk no oan kiak sira hodi selebra nafatin hamutuk ho família martir no sobreviventes sira kada tinan.

“Objetivu halo ida ne’e atu hatudu ba públiku, katak iha suku Leuro ida ne’e sai ona hanesan kostume ba ami, ne’ebé kada tinan sempre selebra ho família martir no sobrevivente sira”, nia haktuir.

“Tanba 8 dé Agustu 1983 ne’e realiza iha nivel territoriál, ne’e orden husi primeiru ministru atuál iha momentu ne’ebá nu’udar komandu da luta ne’ebé orienta ita atu hasai kilat hodi reforsa FALINTIL sira iha ai-laran”. tenik autoridade suku Leuru ne’e.

Xefe suku ne’e konfirma, relasiona ho komemorasaun loron levantamentu armada ne’ebé tama ona ba dala 42, komunidade suku Leuro hamutuk ho lider komunitáriu sira, inklui ho sobrevivente sira husi levantamentu armada ne’e husu ba governu atu valoriza no rekoñese loron importante ne’e liuhusi harii momentu idą iha fatin akontesimentu ne’e, ho nune’e jerasaun foun sira bele kontinua hatene istória.

“Loron ida ne’e importante ba suku Leuru, husu ba intelektuál sira iha munisípiu Lautem atu hamutuk para lori loron istóriku ida ne’e hodi hatudu ba ita-nia governu atu bele konsidera loron ida ne’e, no presiza harii monumentu”. Nia afirma. 

Iha fatin hanesan juventude suku Leuro, Acasio Pinto, mós husu ba governu atu rekoñese no valoriza sobrevivente sira husi levantamentu armada nian, tanba tuir nia, to’o ohin loron sobrevivente sira seidauk hetan rekoñesimentu tanba dadaun ne’e seidauk iha monumentu ne’ebé dignu iha fatin akontesimentu ne’e. 

“Ami preokupa oinsá valoriza ita-nia sobrevivente sira, ami presiza mak sira teki mai intervista sira, tanba balun oan kiak hakarak eskola maibé sofrimentu ne’e hato’o ba estadu atu halo ba sira ikus mai laiha, tanba ne’e ami ezije istória ne’e tau iha livru”, nia husu.

Acasio hatutan, momentu ne’ebé dadaun ne’e iha, ida ne’e halo ho kontribuisaun husi inan aman sira nian maibé to’o ohin loron seidauk bele finaliza tanba laiha kbiit finanseiru ne’ebé mak natoon. 

“Tinan barak ami halo, mais kontribuisaun la to’o ami nafatin abandona hanesan ne’e tanba ne’e ami presiza ida ne’e hadi’a”. Katak foin-sa’e suku Leuro ne’e. 

Kondisaun monumentu ba Levantamentu Armada nian, ne’ebe mak hari husi kontribuisaun inan aman no familia martir șira iha Suku Leuro. (Photo: Veru, Lautem Post)

“Ami husu favór ida atu polítika oinsá teki rekoñese ita-nia ina aman ne’ebé terus na’in, fó sertifikasaun ba ema sira ne’e hodi nune’e oan sira aban bain rua bele sente katak ninia aman mós uluk kontribui ba luta ida ne’e”. Nia reforsa tan.

Relasiona ho kestaun ne’e, dirijenti asosiasaun vítima munisípiu Lautem Jose Vieira, konfirma, katak nia parte sei esforsu hodi nafatin relata rekomendasaun sira husi família vítima no sobrevivente sira nian ne’e ba nasionál hodi bele tau atensaun.

Nia hateten, Nu’udar dirijenti husi asosiasaun vítima munisípiu Lautem, nia parte sei kontinua halo nafatin koordenasaun ho membru Konseillu no família vítima sira iha suku Leuru, karik sobrevivente sira ho honestementu fó dadus no sira nia tempu tomak atu fó sira nia istória, nune’e bele prodús ba livru istória Levantamentu nian iha suku Leuro. 

“Ha’u prontu sai matadalan ba sira ba iha nivel nasionál atu prodús istória ruma, tanba iha Centru Nasionál Chega, hateten, katak ema ida ho nia istória ida no suku ida istória ida”. Nia esplika. 

“Ida ne’e hanesan motivasaun ba ha’u, para ha’u bele buka dalan oinsá para ha’u-nia sobrevivente sira iha suku Leuro no inan faluk sira ne’ebé hetan violasaun direitus umanus ha’u bele kolabora ho membru konsellu suku no na’in veteranus sira iha ne’e, para bele akumula dadus no prefere ba Centru nasionál chega”, nia hatutan. 

Dirijenti asosiasaun vítima munisípiu Lautem ne’e subliña tan, sei kontinua nafatin serbisu hamutuk ho membru konsellu suku Leuru atu bele halo pedidu ba kontinuasaun harii monumentu levantamentu armada nian iha suku Leuro, nune’e bele sai hanesan memória ida ba prossesu luta ba ukun rasik an ninian.

Tanba, tuir nia, monumentu ne’e rasik bele prezerva ona istória balun husi suku Leuro no tempu ona atu suku Leuro bele prodús ona nia istória rasik liga ho levantamentu armada ne’ebé mak akontese iha Loron 8 fulan Agustu tinan 1983 ne’e.

Jornalista: Veru.

Editór: Joenaca Tupa da Conçeião.

banner 325x300