banner 728x250

Assanami: “Habitasaun Komunitariu tenke iha Espasu ba Komunidade hodi hetan Rendimentu”

Vice-Primeiro-Ministro Ministro Cordenador dos assuntos Sociais Ministro do Dezenvolvimentu Rural e Habitacao comunitario Mariano Assanami Sabino(Photo: Veru, Lautem-Post)
banner 120x600
banner 468x60

Lospalos: Vice-Primeiro Ministro, Ministro Co’ordenador dos Assuntos Sociais, Ministro do Dezenvolvimentu Rural e Habitacao Comunitario, Mariano Assanami Sabino afirma, palanu abitasaun komunitaria sei dezeña tuir kondisaun no nesesidade komunidade nian. Nune’e laos hetan deit uma maibe iha mos esposu ekonomiku, hodi hetan rendimentu no kontribui fila fali ba retornu Estadu.

Guvernante ne’e haklaken objetivu husi Planu habitasaun komunitariu ne’e laos deit atu halo uma ba povu, maibe importate liu atu hare ba kondisaun sira ne’ebe falta nune’e fasilita hodi kompleta. Tanba ne’e Habitasun komunitariu sei integra mos fasilidade publiku inklui ho espassu ba atividades ekonómiku iha ambiente ne’ebe sira hela ba nune’e bele hetan rendimentu.

banner 325x300

“Agora dadaun ita hanoin katak ita presija halo uma ba povo, la hare ba dehan sira  kbiit laek. Ita hare ba kondisaun ne’ebe mak durante ne’e sei falta ita fasilita. Entaun habitasaun ida ne’e fo prioridade liu ba ida nee.” Dehan Vice Primeiru Minustru ne’e ba Lautem – Post, hafoin halo lasamentu ba produtu Ai-kakau no Vanila iha Centru CCT Lospalos, (23/10).

Assanami informa, Planu ba abitasaun komunitariu ne’e iha Kategoria tolu ne’ebe mak sei iplementa fazeadamente. Hanesan hari uma dignu ba komunidade ne’ebe mak la iha kibit hela iha uma ne’ebe dignu, hari uma ba funsionariu sira ho maneira Kerditu no kategoria ikus mak hari uma ho modellu semi kultural ba komunidade sira ne’ebe mak hela iha fatin turistiku.

“Iha ona planu atu halo dezena oinsa, tanba habitasaun ne’e normal ba ema hotu-hotu, tanba ne’e tenki iha uma nebe saudavel no ho estadarizasaun. Tamba ita halo uma para ema hela,  entaun ita tenki rezolve problema ema hela ne’e. Uma ho ninia jardin ka kriasaun ne’ebe mak nutritivu ba uma laran iklui fasilidade publiku sira.” Nia esplika.

Kona ba komunidade sira ne’ebe besik fatin turistiku sira, Assanami hateten. Sei halo uma ho karakter lokal no identiku ho uma Kultural sira tuir tradisaun fatin ida-dak nian, maibe ho assesu no dezeñu interior ne’ebe mak modernu hodi bele atria turista sira.

Atu nune’e laos deit entrega deit uma ba komunidade sira atu hela, maibe iha mos kuartu balun ne’ebe mak bele oferese ba turista sira atu aluga wainhira halo vigita ba sitiu turistiku ne’e.

“ita la bele izola ita nia komunidade ho turista sira. Alende oferese uma ba sira atu hela, maibe iha mos kuartu atu fo aluga ba turista sira. Alende bele hetan rendimentu, iha mos amizade no interaksaun ho turista sira hanesan familia, atu nune’e wainhira sira nia oan ba eskola iha rai liur ruma karik. Iha ona ema ruma atu sira kontaktu tamba koñese ona” katak nia.

Assanami Esplika, alende hari fatin ne’ebe dignu ba komunidade sira atu hela ambiente husi uma ne’e mos tenke assesivel ba atividade ekonomiku nian, inklui sei kompleta mos ho fasilidade no assesu publiku sira hanesan Eskola, fasilidade Saude no fasilidade bankaria nian ne’ebe mak bele fasilita benefisiariu sira atu simu ho haruka osan ba fatin seluk.

“entaun ita reviu habitasaun nia politika, nia lei. para ita reajusta liutan valores no prinsipiu sira ne’e, liu-liu kategoria tenki saudavel ne’e importante. Tanba ne’e uma tenki dignu no integrado, ne’e mak ita dignifika ema.” Katak guvernate ne’e.

Alen de ne’e, Vise primeiru ministru ne’e subliña. Programa ba habitasaun komunitariu ne’e fou-foun Guvernu sei intrega ba komunidade sira ho gratuitamente, maibe integra mos ho plantasaun sira. Tanba ne’e nia husu atu benefisiariu sira tenki badinas, kreativu no inovativu hodi bele dezenvolve fatin ne’ebe sira hela nune’e bele hetan rendimentu.

Assanami hateten, wainhira benefisiariu sira hetan ona rendimentu liu $ 600 .00, guvernu sei halo lei ida ba benefisiaru sira atu bele selu fila fali $ 30.00 kada fulan ba estadu, to’o rekopera hikas kustu ba kontrusaun husi uma ne’e. Enkuantu ba benefisiariu sira ne’ebe mak hetan rendimentu menus husi $ 600.00, sei kontinua hela ho gratuita.

“Ida uma habitasaun komunitariu ne’e fou-foun gratuita maibe tamba integra ho plantasaun, ema ne’ebe iha uma laran tenki badinas displina, inovativu no krativu. Se laiha ita labele fo uma. tamba kiak ne’e iha ita nia kakutak laran, ho ita nia baruk ten halo ita kiak, entaun governu atu fo apoiu oinsa mak bele badinas iha uma  laran no iha plantasaun ka kriasaun nebe mak iha.” nia hakotu

Reportagen :Veru Fernandez

Editor: Joenaca Tupa da Conceição.

Unlimited time to learn the https://roulette222.com/roulette-software-providers/evolution-gaming/ and secrets of playing online roulette.

banner 325x300

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *